Stephen Hawking on ilmselt kõigile tuntud inglise füüsik, kes tutvustust ei vaja. ta on suure osa enda elust aheldatud ratastooli, sest ta põeb amüotroofset lateraalskleroosi. Kõnevõime kaotas ta juba 1985 aastal, kuid hoolimata sellest peab ta tihti loenguid ja esineb avalikult. Kuidas see võimalik on?
Aastate jooksul on tal olnud erinevaid kõnemoodustamise vahendeid. Kõik põhineb kõnerobotil, mis moodustab tekstis kõne. Varasemalt kasutas infrapuna sensorit, mis oli kinnitatud tema prillide külge ja jälgib tema näolihaseid. Sellega juhib ta arvutikuvaril hiirt. Kuvaril valib ta vajalikke silpe, millest moodustatakse talle juba soovituslikud sõnad, tema enim kasutad sõnade järgi. Näiteks kui hakatakse kirjutama "black", siis võib suheliselt kindel olla, et järgmine sõna on "hole". Algne lahendust, oli liialt massiivne ja tiris prillid näol viltu. Tehnoloogiat arendati ja saadi palju väiksem ja kergem lahendus. Varasemalt vajutas ta näolihastega sobivale punktile juhtitud kursorit käega. Hiljem tema käelihased enam selleks võimelised ei olnud, ning kogu töö tuli teha ära näolihastega. Tänaseks päevaks on välja mõeldud lahendus, kus sensor on ühendatud tema ajuga. Ja kogu tegevust toimub mõttejõul. Tundub ulmeline.
Hiljuti nägin telesaadet kus mõttejõul juhiti ratastooli ja seda täiesti terve inimese poolt. Asi võttis ainult veidi harjutamist. Põhimõte seisis selles, et isik pidi mõtlema, et liigutab mõnda enda jäset ja tool liikus vastavas suunas.
No comments:
Post a Comment