Tarkvara on pidevas uuenemises. Mis täna on tehnika viimane sõna võib homme eilne päev olla. Näib loomulik, et pidevalt vahetatakse vana, uue ja parema vastu. Kuid kas kõik uus on alati parem ja kas esmamulje programmi ergonoomilisusest on ikka õige mulje?
Räägiksin kõigepealt MS Office 2010 versioonist ja selle erinevusest 2007 variandist. Kui Office 2010 tuli välja, siis oli kuulda väga palju nurinat, et kõik on nii erinev ja raske on harjuda ja leida enne tuttavaid asju. Samad mõtted olid ka minu poolt. Esialgu oli segadus, aga mõni aeg töötades hakkasid asjad selgeks saama. Tänaseks päevaks võin hinnata, et uut Office't on palju lihtsam ja kiirem kasutada. Kui kellegi 2007 versiooni taha satun, siis on jälle raske meenutada, kuidas seal asjad käisid, kuigi sellega sai aastaid pingsalt tööd tehtud. 2007 versioonis tundub hetkel kõik lihtsalt nii aeglane ja kohmakas. Ehk kõik, mis alguses tundub teistsugune ja keeruline, ei pruugi olla veel ergonoomiliselt halb.
Sarnane lugu tundub hetkel olevat Windows 8'ga, kuid, kas lugu on ikka täpselt sama. Programm tundub täielikult sobivat nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, aga kas PC's on seda mugav kasutada. Olen isiklikult üksikud korrad Windows 8 taga töötama sattunud ja koheselt sealt põgenenud vana tuttava desktopi taha. Kuid kas see teema haakub Office 2007 ja 2010 teemaga? Kas paari aasta pärast tunnen end juba seal nii mugavalt ja loomulikult, et vanale mõeldes ei meenu, kuidas seal sai tööd tehtud? Hetkel on raske uskuda.
Iga uus tundub keeruline ja halb, aga tuleb lihtsalt veidi proovida ja harjuda. Näiteks kolm kolm aastat tagasi võtsime enda ettevõttes kasutusele uue Rootsis toodetud ERP tarkvara. Algne vastuseis töötajate poolt tundus lõplik, kuid tänaseks on inimesed nii harjunud, et ilmselt ei suuda sellest loobuda. Mida ma kogu selle tekstiga öelda tahan, et tarkvara ergonoomilisust ei tohiks hinnata esimesest sekundist, vaid sellega mõni aeg tööd tehes.
Sunday, March 24, 2013
Sunday, March 17, 2013
Litsentsi valik
Maletarkvara
Pöörduks kõigepealt tagasi malemaailma. Hetkel on käimas arvutimale meistrivõistlused ja esimeses kaheksandikfinaalis tegi väga tugava tulemuse open source maletarkvara Stockfish, jagades esimest kohta kindla favoriidi Houdiniga, mis algusaegadel oli samuti vabavarana saadaval. Ühtlasi on hetkel Stockfish ainukene vabavaraline programm, mis kaheksa parima hulka on koha kindlustanud. Teises kaheksandikfinaalis on asi veel lapsekingades, aga sealt võib veel üllatajaid tulla. Ilmselt on nime tegemiseks antud valdkonnas vajalik algusaegadel pakkuda oma toodet tasuta, kuni oled maailma tipus ja saad selle eest ka raha küsida.
VLC ja App Store
Üle kahe aasta tõi Applidium ühe popullarseima meedia mängija Apple App Store'i. Juba mõne kuu pärast eemaldati see, kuna VLC GPL litsents ei olnud Apple'i DRM'iga kooskõlas. Näib olema ebaprofessionaalne juhtum, kus arendus tehakse valmis, aga seda ei või tänu litsentsireeglitele kasutada. VLS player sai App Stores olla ülevalt 4 kuud. Selle ajaga laeti rakendust alla 4,9 miljonit korda ja ta oli iPadidel popullarsuselt kolmas allalaetav rakendus.
Tänaseks on see meedia mängia tagasi App Stores, kuna selle litsentsireeglites toimusid muudatused. Leidsin selle VL Player nime alt.
MySQL
MySQL on maailma popullarseim andmebaaside haldussüsteem. Põhilitsentsiks on valitud GPL. Kõrval on ka ärivarana levitatav
variant, millele pakub Oracle tuge. Ilmselt tänu litsentsi valikule on saavutanud see tarkvara sellise kasutusulatuse.
Muidugi peaks olema ka tänuvõlg PHP ees. Nende koostöö on ilmselt mõlemale poolele kasulik olnud. MySQL'i kasutatakse väga laialdaselt, näiteks kasutavad seda Wikipedia, Twitter ja Youtube.
Pöörduks kõigepealt tagasi malemaailma. Hetkel on käimas arvutimale meistrivõistlused ja esimeses kaheksandikfinaalis tegi väga tugava tulemuse open source maletarkvara Stockfish, jagades esimest kohta kindla favoriidi Houdiniga, mis algusaegadel oli samuti vabavarana saadaval. Ühtlasi on hetkel Stockfish ainukene vabavaraline programm, mis kaheksa parima hulka on koha kindlustanud. Teises kaheksandikfinaalis on asi veel lapsekingades, aga sealt võib veel üllatajaid tulla. Ilmselt on nime tegemiseks antud valdkonnas vajalik algusaegadel pakkuda oma toodet tasuta, kuni oled maailma tipus ja saad selle eest ka raha küsida.
VLC ja App Store
Üle kahe aasta tõi Applidium ühe popullarseima meedia mängija Apple App Store'i. Juba mõne kuu pärast eemaldati see, kuna VLC GPL litsents ei olnud Apple'i DRM'iga kooskõlas. Näib olema ebaprofessionaalne juhtum, kus arendus tehakse valmis, aga seda ei või tänu litsentsireeglitele kasutada. VLS player sai App Stores olla ülevalt 4 kuud. Selle ajaga laeti rakendust alla 4,9 miljonit korda ja ta oli iPadidel popullarsuselt kolmas allalaetav rakendus.
Tänaseks on see meedia mängia tagasi App Stores, kuna selle litsentsireeglites toimusid muudatused. Leidsin selle VL Player nime alt.
MySQL
MySQL on maailma popullarseim andmebaaside haldussüsteem. Põhilitsentsiks on valitud GPL. Kõrval on ka ärivarana levitatav
variant, millele pakub Oracle tuge. Ilmselt tänu litsentsi valikule on saavutanud see tarkvara sellise kasutusulatuse.
Muidugi peaks olema ka tänuvõlg PHP ees. Nende koostöö on ilmselt mõlemale poolele kasulik olnud. MySQL'i kasutatakse väga laialdaselt, näiteks kasutavad seda Wikipedia, Twitter ja Youtube.
Sunday, March 10, 2013
Autoriõiguse reformimisest
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat The Case for Copyright Reform väidab, et hetkel kehtivad seadused intellektuaalomandi kohta on muutnud terve generatsiooni noori inimesi kriminaalideks. Seda seetõttu, et on just tänu internetile on muutnud failijagamine äärmiselt lihtsaks ja paljudel noortel peavad olema kodus viimased filmid ja muusika artistide kogumikud. Kuid kas see väide, et kehtivad seadused muudavad inimesi kelleksi on õige? See tundub sarnane väitega, et liiklusõnnetus toimus libeda tee tõttu. Õnnetuse põhjustaja on siinkohal siiski juht, kes valis ilmselt vale sõidukiiruse. Sama tahaksin ma ka öelda eelmainitud teema kohta. Seadused ei muuda kedagi kelleksi, vaid inimesed ise teevad seda. Iseasi, kas need seaduseid on võimalik jälgida.
Kaks aastat tagasi võtsin vastu otsuse, et ei tõmba endale enam ühtegi muusika pala, ega filmi. Sama teed on läinud ka mõned minu tuttavad. See, mis tundus siis nii loogiline(failide jagamine), tundub nüüd nii ebaloogiline. Miks peaks keegi saama teiste tehtud tööd tasuta tarbida, kui autor seda ise ei soovi? Kas selle pärast, et toodangut ostes saavad autorid liiga suur kasumit? Kas mõni ettekääne tõesti õigustab selliselt käituma? Minu arvamus on suhteliselt ühene. Kui autor enda tööd ei soovi tasuta jagada, siis seda tuleb austada.
Teisest küljest olen nõus, et hetkel kehtivad seadused on iganenud. Toon näite: lukufirma Abloy Execi võtmesüsteemi patent aegub(tarbija24) ja võtmeid tohib nüüd kopeerida kõikjal. Patendi kehtivuse aeg on kõigest 20 aastat. Autoriõiguse puhul on aegumise tähtaeg 70 aastat pärast autori surma. Veidi ebaloogiline aegade jaotus. Miks on patent vähem oluline, kui kellegi muusikateos või raamat?
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat toob välja mõned muudatused, mis tuleks hetkel kehtivate seadustega ette võtta. Üks põhilisi aspekte on vaba teoste jagamine mitte-tulunduslikul eesmärgil. Antud hetkel moodustab ilmselt vaba failijagamine suurema osa muusika ja filmide levikust. Kas see tuleks legaliseerida? Ma usun, et ei ole hea pidada ühtegi seadust mille täitmist ei ole võimalik kontrollida. See õõnestab riikide usaldusväärsust. Seega ma olen kahe käega poolt, et selles vallas toimuks mingi muudatus. Ma ei usu, et toimub hüppelist teoste jagamise kasvu pärast säärase seaduse muutmist. Seega hetke olukord ei muutuks eriti. Autorid peavad leidma endale teise tee kuidas tulu saada ja kui tulu ei ole võimalik teenida, siis lihtsalt leidma endale teised tulundusallikad.
Raamat väidab ka, et kuna autoriõigus kehtib ka 70 aastat pärast autori surma siis on kohati päris keeruline või võimatu välja selgitada, kelle poole peab pöörduma, et teost kasutada kommertslikel eesmärkidel. Antud aega soovitatakse vähendada 20 aastani pärast loomist. Kuna autor ei ole ka kindlalt määratlenud et miks 20 aasta ja mitte 5 või 3, siis mina pooldaksin, et intellektuaalomand kehtiks terve autori eluaja. Vaba teose sampeldamise lubamine on minu silmis kaheldav. Siis lisab keegi sinu teosele omalt poolt midagi ja ta saab teenida selle uue teose pealt.
Kokkuvõtes võiks öelda, et hetkel kehtivad seadused on iganenud ja neid tuleks uuendada. Nende seaduste järgimist ei ole võimalik kontrollida ja tegevus on pandud iga inimese enda südame ja eetiliste arusaamade peale. Olen kahe käega uuenduste poolt, aga samas ma ei tea, mida arvavad kogu sellest teemast autorid ise.
Kaks aastat tagasi võtsin vastu otsuse, et ei tõmba endale enam ühtegi muusika pala, ega filmi. Sama teed on läinud ka mõned minu tuttavad. See, mis tundus siis nii loogiline(failide jagamine), tundub nüüd nii ebaloogiline. Miks peaks keegi saama teiste tehtud tööd tasuta tarbida, kui autor seda ise ei soovi? Kas selle pärast, et toodangut ostes saavad autorid liiga suur kasumit? Kas mõni ettekääne tõesti õigustab selliselt käituma? Minu arvamus on suhteliselt ühene. Kui autor enda tööd ei soovi tasuta jagada, siis seda tuleb austada.
Teisest küljest olen nõus, et hetkel kehtivad seadused on iganenud. Toon näite: lukufirma Abloy Execi võtmesüsteemi patent aegub(tarbija24) ja võtmeid tohib nüüd kopeerida kõikjal. Patendi kehtivuse aeg on kõigest 20 aastat. Autoriõiguse puhul on aegumise tähtaeg 70 aastat pärast autori surma. Veidi ebaloogiline aegade jaotus. Miks on patent vähem oluline, kui kellegi muusikateos või raamat?
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat toob välja mõned muudatused, mis tuleks hetkel kehtivate seadustega ette võtta. Üks põhilisi aspekte on vaba teoste jagamine mitte-tulunduslikul eesmärgil. Antud hetkel moodustab ilmselt vaba failijagamine suurema osa muusika ja filmide levikust. Kas see tuleks legaliseerida? Ma usun, et ei ole hea pidada ühtegi seadust mille täitmist ei ole võimalik kontrollida. See õõnestab riikide usaldusväärsust. Seega ma olen kahe käega poolt, et selles vallas toimuks mingi muudatus. Ma ei usu, et toimub hüppelist teoste jagamise kasvu pärast säärase seaduse muutmist. Seega hetke olukord ei muutuks eriti. Autorid peavad leidma endale teise tee kuidas tulu saada ja kui tulu ei ole võimalik teenida, siis lihtsalt leidma endale teised tulundusallikad.
Raamat väidab ka, et kuna autoriõigus kehtib ka 70 aastat pärast autori surma siis on kohati päris keeruline või võimatu välja selgitada, kelle poole peab pöörduma, et teost kasutada kommertslikel eesmärkidel. Antud aega soovitatakse vähendada 20 aastani pärast loomist. Kuna autor ei ole ka kindlalt määratlenud et miks 20 aasta ja mitte 5 või 3, siis mina pooldaksin, et intellektuaalomand kehtiks terve autori eluaja. Vaba teose sampeldamise lubamine on minu silmis kaheldav. Siis lisab keegi sinu teosele omalt poolt midagi ja ta saab teenida selle uue teose pealt.
Kokkuvõtes võiks öelda, et hetkel kehtivad seadused on iganenud ja neid tuleks uuendada. Nende seaduste järgimist ei ole võimalik kontrollida ja tegevus on pandud iga inimese enda südame ja eetiliste arusaamade peale. Olen kahe käega uuenduste poolt, aga samas ma ei tea, mida arvavad kogu sellest teemast autorid ise.
Subscribe to:
Posts (Atom)