Stephen Hawking on ilmselt kõigile tuntud inglise füüsik, kes tutvustust ei vaja. ta on suure osa enda elust aheldatud ratastooli, sest ta põeb amüotroofset lateraalskleroosi. Kõnevõime kaotas ta juba 1985 aastal, kuid hoolimata sellest peab ta tihti loenguid ja esineb avalikult. Kuidas see võimalik on?
Aastate jooksul on tal olnud erinevaid kõnemoodustamise vahendeid. Kõik põhineb kõnerobotil, mis moodustab tekstis kõne. Varasemalt kasutas infrapuna sensorit, mis oli kinnitatud tema prillide külge ja jälgib tema näolihaseid. Sellega juhib ta arvutikuvaril hiirt. Kuvaril valib ta vajalikke silpe, millest moodustatakse talle juba soovituslikud sõnad, tema enim kasutad sõnade järgi. Näiteks kui hakatakse kirjutama "black", siis võib suheliselt kindel olla, et järgmine sõna on "hole". Algne lahendust, oli liialt massiivne ja tiris prillid näol viltu. Tehnoloogiat arendati ja saadi palju väiksem ja kergem lahendus. Varasemalt vajutas ta näolihastega sobivale punktile juhtitud kursorit käega. Hiljem tema käelihased enam selleks võimelised ei olnud, ning kogu töö tuli teha ära näolihastega. Tänaseks päevaks on välja mõeldud lahendus, kus sensor on ühendatud tema ajuga. Ja kogu tegevust toimub mõttejõul. Tundub ulmeline.
Hiljuti nägin telesaadet kus mõttejõul juhiti ratastooli ja seda täiesti terve inimese poolt. Asi võttis ainult veidi harjutamist. Põhimõte seisis selles, et isik pidi mõtlema, et liigutab mõnda enda jäset ja tool liikus vastavas suunas.
Sunday, April 21, 2013
Sunday, March 24, 2013
Ergonoomika
Tarkvara on pidevas uuenemises. Mis täna on tehnika viimane sõna võib homme eilne päev olla. Näib loomulik, et pidevalt vahetatakse vana, uue ja parema vastu. Kuid kas kõik uus on alati parem ja kas esmamulje programmi ergonoomilisusest on ikka õige mulje?
Räägiksin kõigepealt MS Office 2010 versioonist ja selle erinevusest 2007 variandist. Kui Office 2010 tuli välja, siis oli kuulda väga palju nurinat, et kõik on nii erinev ja raske on harjuda ja leida enne tuttavaid asju. Samad mõtted olid ka minu poolt. Esialgu oli segadus, aga mõni aeg töötades hakkasid asjad selgeks saama. Tänaseks päevaks võin hinnata, et uut Office't on palju lihtsam ja kiirem kasutada. Kui kellegi 2007 versiooni taha satun, siis on jälle raske meenutada, kuidas seal asjad käisid, kuigi sellega sai aastaid pingsalt tööd tehtud. 2007 versioonis tundub hetkel kõik lihtsalt nii aeglane ja kohmakas. Ehk kõik, mis alguses tundub teistsugune ja keeruline, ei pruugi olla veel ergonoomiliselt halb.
Sarnane lugu tundub hetkel olevat Windows 8'ga, kuid, kas lugu on ikka täpselt sama. Programm tundub täielikult sobivat nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, aga kas PC's on seda mugav kasutada. Olen isiklikult üksikud korrad Windows 8 taga töötama sattunud ja koheselt sealt põgenenud vana tuttava desktopi taha. Kuid kas see teema haakub Office 2007 ja 2010 teemaga? Kas paari aasta pärast tunnen end juba seal nii mugavalt ja loomulikult, et vanale mõeldes ei meenu, kuidas seal sai tööd tehtud? Hetkel on raske uskuda.
Iga uus tundub keeruline ja halb, aga tuleb lihtsalt veidi proovida ja harjuda. Näiteks kolm kolm aastat tagasi võtsime enda ettevõttes kasutusele uue Rootsis toodetud ERP tarkvara. Algne vastuseis töötajate poolt tundus lõplik, kuid tänaseks on inimesed nii harjunud, et ilmselt ei suuda sellest loobuda. Mida ma kogu selle tekstiga öelda tahan, et tarkvara ergonoomilisust ei tohiks hinnata esimesest sekundist, vaid sellega mõni aeg tööd tehes.
Räägiksin kõigepealt MS Office 2010 versioonist ja selle erinevusest 2007 variandist. Kui Office 2010 tuli välja, siis oli kuulda väga palju nurinat, et kõik on nii erinev ja raske on harjuda ja leida enne tuttavaid asju. Samad mõtted olid ka minu poolt. Esialgu oli segadus, aga mõni aeg töötades hakkasid asjad selgeks saama. Tänaseks päevaks võin hinnata, et uut Office't on palju lihtsam ja kiirem kasutada. Kui kellegi 2007 versiooni taha satun, siis on jälle raske meenutada, kuidas seal asjad käisid, kuigi sellega sai aastaid pingsalt tööd tehtud. 2007 versioonis tundub hetkel kõik lihtsalt nii aeglane ja kohmakas. Ehk kõik, mis alguses tundub teistsugune ja keeruline, ei pruugi olla veel ergonoomiliselt halb.
Sarnane lugu tundub hetkel olevat Windows 8'ga, kuid, kas lugu on ikka täpselt sama. Programm tundub täielikult sobivat nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, aga kas PC's on seda mugav kasutada. Olen isiklikult üksikud korrad Windows 8 taga töötama sattunud ja koheselt sealt põgenenud vana tuttava desktopi taha. Kuid kas see teema haakub Office 2007 ja 2010 teemaga? Kas paari aasta pärast tunnen end juba seal nii mugavalt ja loomulikult, et vanale mõeldes ei meenu, kuidas seal sai tööd tehtud? Hetkel on raske uskuda.
Iga uus tundub keeruline ja halb, aga tuleb lihtsalt veidi proovida ja harjuda. Näiteks kolm kolm aastat tagasi võtsime enda ettevõttes kasutusele uue Rootsis toodetud ERP tarkvara. Algne vastuseis töötajate poolt tundus lõplik, kuid tänaseks on inimesed nii harjunud, et ilmselt ei suuda sellest loobuda. Mida ma kogu selle tekstiga öelda tahan, et tarkvara ergonoomilisust ei tohiks hinnata esimesest sekundist, vaid sellega mõni aeg tööd tehes.
Sunday, March 17, 2013
Litsentsi valik
Maletarkvara
Pöörduks kõigepealt tagasi malemaailma. Hetkel on käimas arvutimale meistrivõistlused ja esimeses kaheksandikfinaalis tegi väga tugava tulemuse open source maletarkvara Stockfish, jagades esimest kohta kindla favoriidi Houdiniga, mis algusaegadel oli samuti vabavarana saadaval. Ühtlasi on hetkel Stockfish ainukene vabavaraline programm, mis kaheksa parima hulka on koha kindlustanud. Teises kaheksandikfinaalis on asi veel lapsekingades, aga sealt võib veel üllatajaid tulla. Ilmselt on nime tegemiseks antud valdkonnas vajalik algusaegadel pakkuda oma toodet tasuta, kuni oled maailma tipus ja saad selle eest ka raha küsida.
VLC ja App Store
Üle kahe aasta tõi Applidium ühe popullarseima meedia mängija Apple App Store'i. Juba mõne kuu pärast eemaldati see, kuna VLC GPL litsents ei olnud Apple'i DRM'iga kooskõlas. Näib olema ebaprofessionaalne juhtum, kus arendus tehakse valmis, aga seda ei või tänu litsentsireeglitele kasutada. VLS player sai App Stores olla ülevalt 4 kuud. Selle ajaga laeti rakendust alla 4,9 miljonit korda ja ta oli iPadidel popullarsuselt kolmas allalaetav rakendus.
Tänaseks on see meedia mängia tagasi App Stores, kuna selle litsentsireeglites toimusid muudatused. Leidsin selle VL Player nime alt.
MySQL
MySQL on maailma popullarseim andmebaaside haldussüsteem. Põhilitsentsiks on valitud GPL. Kõrval on ka ärivarana levitatav
variant, millele pakub Oracle tuge. Ilmselt tänu litsentsi valikule on saavutanud see tarkvara sellise kasutusulatuse.
Muidugi peaks olema ka tänuvõlg PHP ees. Nende koostöö on ilmselt mõlemale poolele kasulik olnud. MySQL'i kasutatakse väga laialdaselt, näiteks kasutavad seda Wikipedia, Twitter ja Youtube.
Pöörduks kõigepealt tagasi malemaailma. Hetkel on käimas arvutimale meistrivõistlused ja esimeses kaheksandikfinaalis tegi väga tugava tulemuse open source maletarkvara Stockfish, jagades esimest kohta kindla favoriidi Houdiniga, mis algusaegadel oli samuti vabavarana saadaval. Ühtlasi on hetkel Stockfish ainukene vabavaraline programm, mis kaheksa parima hulka on koha kindlustanud. Teises kaheksandikfinaalis on asi veel lapsekingades, aga sealt võib veel üllatajaid tulla. Ilmselt on nime tegemiseks antud valdkonnas vajalik algusaegadel pakkuda oma toodet tasuta, kuni oled maailma tipus ja saad selle eest ka raha küsida.
VLC ja App Store
Üle kahe aasta tõi Applidium ühe popullarseima meedia mängija Apple App Store'i. Juba mõne kuu pärast eemaldati see, kuna VLC GPL litsents ei olnud Apple'i DRM'iga kooskõlas. Näib olema ebaprofessionaalne juhtum, kus arendus tehakse valmis, aga seda ei või tänu litsentsireeglitele kasutada. VLS player sai App Stores olla ülevalt 4 kuud. Selle ajaga laeti rakendust alla 4,9 miljonit korda ja ta oli iPadidel popullarsuselt kolmas allalaetav rakendus.
Tänaseks on see meedia mängia tagasi App Stores, kuna selle litsentsireeglites toimusid muudatused. Leidsin selle VL Player nime alt.
MySQL
MySQL on maailma popullarseim andmebaaside haldussüsteem. Põhilitsentsiks on valitud GPL. Kõrval on ka ärivarana levitatav
variant, millele pakub Oracle tuge. Ilmselt tänu litsentsi valikule on saavutanud see tarkvara sellise kasutusulatuse.
Muidugi peaks olema ka tänuvõlg PHP ees. Nende koostöö on ilmselt mõlemale poolele kasulik olnud. MySQL'i kasutatakse väga laialdaselt, näiteks kasutavad seda Wikipedia, Twitter ja Youtube.
Sunday, March 10, 2013
Autoriõiguse reformimisest
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat The Case for Copyright Reform väidab, et hetkel kehtivad seadused intellektuaalomandi kohta on muutnud terve generatsiooni noori inimesi kriminaalideks. Seda seetõttu, et on just tänu internetile on muutnud failijagamine äärmiselt lihtsaks ja paljudel noortel peavad olema kodus viimased filmid ja muusika artistide kogumikud. Kuid kas see väide, et kehtivad seadused muudavad inimesi kelleksi on õige? See tundub sarnane väitega, et liiklusõnnetus toimus libeda tee tõttu. Õnnetuse põhjustaja on siinkohal siiski juht, kes valis ilmselt vale sõidukiiruse. Sama tahaksin ma ka öelda eelmainitud teema kohta. Seadused ei muuda kedagi kelleksi, vaid inimesed ise teevad seda. Iseasi, kas need seaduseid on võimalik jälgida.
Kaks aastat tagasi võtsin vastu otsuse, et ei tõmba endale enam ühtegi muusika pala, ega filmi. Sama teed on läinud ka mõned minu tuttavad. See, mis tundus siis nii loogiline(failide jagamine), tundub nüüd nii ebaloogiline. Miks peaks keegi saama teiste tehtud tööd tasuta tarbida, kui autor seda ise ei soovi? Kas selle pärast, et toodangut ostes saavad autorid liiga suur kasumit? Kas mõni ettekääne tõesti õigustab selliselt käituma? Minu arvamus on suhteliselt ühene. Kui autor enda tööd ei soovi tasuta jagada, siis seda tuleb austada.
Teisest küljest olen nõus, et hetkel kehtivad seadused on iganenud. Toon näite: lukufirma Abloy Execi võtmesüsteemi patent aegub(tarbija24) ja võtmeid tohib nüüd kopeerida kõikjal. Patendi kehtivuse aeg on kõigest 20 aastat. Autoriõiguse puhul on aegumise tähtaeg 70 aastat pärast autori surma. Veidi ebaloogiline aegade jaotus. Miks on patent vähem oluline, kui kellegi muusikateos või raamat?
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat toob välja mõned muudatused, mis tuleks hetkel kehtivate seadustega ette võtta. Üks põhilisi aspekte on vaba teoste jagamine mitte-tulunduslikul eesmärgil. Antud hetkel moodustab ilmselt vaba failijagamine suurema osa muusika ja filmide levikust. Kas see tuleks legaliseerida? Ma usun, et ei ole hea pidada ühtegi seadust mille täitmist ei ole võimalik kontrollida. See õõnestab riikide usaldusväärsust. Seega ma olen kahe käega poolt, et selles vallas toimuks mingi muudatus. Ma ei usu, et toimub hüppelist teoste jagamise kasvu pärast säärase seaduse muutmist. Seega hetke olukord ei muutuks eriti. Autorid peavad leidma endale teise tee kuidas tulu saada ja kui tulu ei ole võimalik teenida, siis lihtsalt leidma endale teised tulundusallikad.
Raamat väidab ka, et kuna autoriõigus kehtib ka 70 aastat pärast autori surma siis on kohati päris keeruline või võimatu välja selgitada, kelle poole peab pöörduma, et teost kasutada kommertslikel eesmärkidel. Antud aega soovitatakse vähendada 20 aastani pärast loomist. Kuna autor ei ole ka kindlalt määratlenud et miks 20 aasta ja mitte 5 või 3, siis mina pooldaksin, et intellektuaalomand kehtiks terve autori eluaja. Vaba teose sampeldamise lubamine on minu silmis kaheldav. Siis lisab keegi sinu teosele omalt poolt midagi ja ta saab teenida selle uue teose pealt.
Kokkuvõtes võiks öelda, et hetkel kehtivad seadused on iganenud ja neid tuleks uuendada. Nende seaduste järgimist ei ole võimalik kontrollida ja tegevus on pandud iga inimese enda südame ja eetiliste arusaamade peale. Olen kahe käega uuenduste poolt, aga samas ma ei tea, mida arvavad kogu sellest teemast autorid ise.
Kaks aastat tagasi võtsin vastu otsuse, et ei tõmba endale enam ühtegi muusika pala, ega filmi. Sama teed on läinud ka mõned minu tuttavad. See, mis tundus siis nii loogiline(failide jagamine), tundub nüüd nii ebaloogiline. Miks peaks keegi saama teiste tehtud tööd tasuta tarbida, kui autor seda ise ei soovi? Kas selle pärast, et toodangut ostes saavad autorid liiga suur kasumit? Kas mõni ettekääne tõesti õigustab selliselt käituma? Minu arvamus on suhteliselt ühene. Kui autor enda tööd ei soovi tasuta jagada, siis seda tuleb austada.
Teisest küljest olen nõus, et hetkel kehtivad seadused on iganenud. Toon näite: lukufirma Abloy Execi võtmesüsteemi patent aegub(tarbija24) ja võtmeid tohib nüüd kopeerida kõikjal. Patendi kehtivuse aeg on kõigest 20 aastat. Autoriõiguse puhul on aegumise tähtaeg 70 aastat pärast autori surma. Veidi ebaloogiline aegade jaotus. Miks on patent vähem oluline, kui kellegi muusikateos või raamat?
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat toob välja mõned muudatused, mis tuleks hetkel kehtivate seadustega ette võtta. Üks põhilisi aspekte on vaba teoste jagamine mitte-tulunduslikul eesmärgil. Antud hetkel moodustab ilmselt vaba failijagamine suurema osa muusika ja filmide levikust. Kas see tuleks legaliseerida? Ma usun, et ei ole hea pidada ühtegi seadust mille täitmist ei ole võimalik kontrollida. See õõnestab riikide usaldusväärsust. Seega ma olen kahe käega poolt, et selles vallas toimuks mingi muudatus. Ma ei usu, et toimub hüppelist teoste jagamise kasvu pärast säärase seaduse muutmist. Seega hetke olukord ei muutuks eriti. Autorid peavad leidma endale teise tee kuidas tulu saada ja kui tulu ei ole võimalik teenida, siis lihtsalt leidma endale teised tulundusallikad.
Raamat väidab ka, et kuna autoriõigus kehtib ka 70 aastat pärast autori surma siis on kohati päris keeruline või võimatu välja selgitada, kelle poole peab pöörduma, et teost kasutada kommertslikel eesmärkidel. Antud aega soovitatakse vähendada 20 aastani pärast loomist. Kuna autor ei ole ka kindlalt määratlenud et miks 20 aasta ja mitte 5 või 3, siis mina pooldaksin, et intellektuaalomand kehtiks terve autori eluaja. Vaba teose sampeldamise lubamine on minu silmis kaheldav. Siis lisab keegi sinu teosele omalt poolt midagi ja ta saab teenida selle uue teose pealt.
Kokkuvõtes võiks öelda, et hetkel kehtivad seadused on iganenud ja neid tuleks uuendada. Nende seaduste järgimist ei ole võimalik kontrollida ja tegevus on pandud iga inimese enda südame ja eetiliste arusaamade peale. Olen kahe käega uuenduste poolt, aga samas ma ei tea, mida arvavad kogu sellest teemast autorid ise.
Sunday, February 24, 2013
Trükimeedia vs digitaalne meedia
Eesti ajalehtede liidu andmetel väheneb iga aasta trükimeedia tiraaž. Põhjus paistab olema siililegi selge. Ajalehed on kolinud internetti ja info on sealt palju operatiivsemalt kätte saadav. Kes tahaks alles hommikul lugeda, mis eile juhtus? Kohene infovool iga uudise kohta on meie infotarbimist muutnud. Me "teame" iga teema kohta, aga tegelikult ei tea mitte midagi. Loeme internetist lühikesi nupukesi, mis loetlevad uudisest ette vaid mõne fakti, aga ei mingit analüüsi.
Minu elukaaslase vanavanemad loevad väga palju ajakirju ja ajalehti. Kõiki neid aga ei ole võimalik osta, siis on ära jagatud, millised lehed kellegi kodus käivad ja iga nädala paari tagant käib kilekottides lugemismateriali vahetus. Asi on väga ära optimeeritud, aga ka selle taga on kindel aastate pikkune rutiin. Ei saa öelda, et nad ei tea, mis internett on. Kui mingis nende kätte juhtunud pabermeedias on juttu teemast, mis huvi pakub, aga infojanu pole sellega kaetud, siis palutakse abi lapselapselt. Jah, abiks on internet, aga kogu material on vaja paberil väljaprintida, sest arvuti ekraanilt ei ole mugav lugeda. Ka minule on hakanud viimasel ajal meeldima diivanil ajakirju lugeda. Miks ma eelistan seda netiväljaannetele? Sest antud tegevus lõõgastab, aga arvuti taga istumine tähendab alateadvuses tööd.
Trükimeedia näib olevat leidnud tee ellu jäämiseks. Tuleb rõhuda originaalsusele ja kvaliteedile. Just kvaliteet on asi, mida digitaalses meedias napib. Lugejal tuleb olla ise piisavalt tark ja kogenud, et ebapädevat infot pädevast eristada. Hetkel sirguvad põlvkonnad, kus enamus info vajadust on täidetud digitaalse meedia poolt. Internet on koht, kust saadakse elukogumust ja mis kujundam meie arvamusi. Internetis on muidugi ka väga palju kvaliteetset ja huvitavat, aga kahjuks ei ole keskmisel interneti tarbijal piisavalt püsivust, et pikki ja mahukaid arvamusi läbi töötada. Selle kõik on tinginud internet ise, mis tekitab pealiskaudsust. Selle asemel, et ühte teemat läbi töötada on võimalik klikkida uuel teemal, mis silmanurgas vilgub. Ajakirja taga istudes seda võimalust ei ole.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et "tänu" digitaalse meedia arengule on trükimeedia tiraaž vähenenud. Kvaliteet ei ole sellise üleminekuga säilinud. Uudised on läinud pealiskaudsemaks ja koos sellega ka inimesed, kes seda tarbivad. Trükimeedial on kindlasti koht tänapäevases arvuti ja nutitelefoni ühiskonnas. See on vahend, millega saab võtta aja maha ja millegi kvaliteetse seltsis lõõgastuda. Naljatledes ei saaks ka alahinnata ajalehtede väärtust, kui need on leotud. Nendega saab pliidi alla tuld teha, aknaid pesta ja põrandat kuivatada... arvutiga seda teha ei saa :)
Minu elukaaslase vanavanemad loevad väga palju ajakirju ja ajalehti. Kõiki neid aga ei ole võimalik osta, siis on ära jagatud, millised lehed kellegi kodus käivad ja iga nädala paari tagant käib kilekottides lugemismateriali vahetus. Asi on väga ära optimeeritud, aga ka selle taga on kindel aastate pikkune rutiin. Ei saa öelda, et nad ei tea, mis internett on. Kui mingis nende kätte juhtunud pabermeedias on juttu teemast, mis huvi pakub, aga infojanu pole sellega kaetud, siis palutakse abi lapselapselt. Jah, abiks on internet, aga kogu material on vaja paberil väljaprintida, sest arvuti ekraanilt ei ole mugav lugeda. Ka minule on hakanud viimasel ajal meeldima diivanil ajakirju lugeda. Miks ma eelistan seda netiväljaannetele? Sest antud tegevus lõõgastab, aga arvuti taga istumine tähendab alateadvuses tööd.
Trükimeedia näib olevat leidnud tee ellu jäämiseks. Tuleb rõhuda originaalsusele ja kvaliteedile. Just kvaliteet on asi, mida digitaalses meedias napib. Lugejal tuleb olla ise piisavalt tark ja kogenud, et ebapädevat infot pädevast eristada. Hetkel sirguvad põlvkonnad, kus enamus info vajadust on täidetud digitaalse meedia poolt. Internet on koht, kust saadakse elukogumust ja mis kujundam meie arvamusi. Internetis on muidugi ka väga palju kvaliteetset ja huvitavat, aga kahjuks ei ole keskmisel interneti tarbijal piisavalt püsivust, et pikki ja mahukaid arvamusi läbi töötada. Selle kõik on tinginud internet ise, mis tekitab pealiskaudsust. Selle asemel, et ühte teemat läbi töötada on võimalik klikkida uuel teemal, mis silmanurgas vilgub. Ajakirja taga istudes seda võimalust ei ole.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et "tänu" digitaalse meedia arengule on trükimeedia tiraaž vähenenud. Kvaliteet ei ole sellise üleminekuga säilinud. Uudised on läinud pealiskaudsemaks ja koos sellega ka inimesed, kes seda tarbivad. Trükimeedial on kindlasti koht tänapäevases arvuti ja nutitelefoni ühiskonnas. See on vahend, millega saab võtta aja maha ja millegi kvaliteetse seltsis lõõgastuda. Naljatledes ei saaks ka alahinnata ajalehtede väärtust, kui need on leotud. Nendega saab pliidi alla tuld teha, aknaid pesta ja põrandat kuivatada... arvutiga seda teha ei saa :)
Saturday, February 16, 2013
Maleprogrammide tee tänapäeva
Tänasel päeval suudavad tugevamad maleprogrammid mängivad tasemel, mis reitingus väljendub numbriga 3200. Võrdluseks võib tuua, et hetkel on parima inimese reiting 2872 ja parima eestlase reiting 2613. Kusjuures reiting 2872, mis kuulub Magnus Carlsenile on ühtlasi ka ajaloo kõrgeim FIDE reiting, purustades omaaegse Garry Kasparovi püüdmatuna näiva 2851 reitingu. Tänasel päeval on tippmaletajatel parimatele maleprogrammidele keeruline vastu saada. Hetkel on käimas mitteametlikud arvutimale meistrivõistlused. Kes soovib võib jälgida seda siit.
Esimest korda võitis maleprogramm mängu maailma esimaletaja vastu aastal 1996. Parimaks maletajaks oli siis Garry Kasparov ja väljakutsuja oli IBM'i poolt konstrueeritud Deep Blue. Kasparov suutis küll end koguda ja kuuemängulises matšis järgmisest viiest mängust võtta kolm võitu ja kaks viiki. Lõpptulemuseks jäi 4-2 inimese kasuks.
Väidetavalt oli esimene kord, kui arvuti võitis malemängus inimest 1958 aastal. Programm oli aga äärmiselt nõrk. See oli võimeline võitma täiskasvanud inimest, kellel ei olnud varasemat kokkupuudet malega ja keda oli enne mängu instrueeritud ainult tunni. Sellise aja jooksul peaks selgeks saama käigud, muidugi võib need ka mängu jooksul ära unustada :).
 |
| The Turk masina koopia. Foto: chessbase.com |
Esimesena tunnistas inimese silm "malemasinat" aastal 1770. Masinat kutsuti türkalseks(The Turk). See võitis mitmeid tugevaid vastaseid, teiste seas ka näiteks malearmastajaid Benjamin Franklinit ja Napoleon Bonaparte'i. Masin aga osutus pettuseks, kuna sinna sisse oli peitunud tegelikult inimene. Sarnane lugu kordus ka 1868 aastal ehitatud "masinaga" Ajeeb.
Reaalselt koostati esimene programm, mis suutis ära mängida mängu malet 1957 aastal Alex Bernsteini poolt. Programm töötas IBM 704 peal, kasutas 70K mälu ja suutis maha arvutada 42000 tehet sekundis.
Nagu varem sai mainitud, siis esimesed programmid olid äärmiselt nõrgad. Huvitav on võidujooks, mis eelnes esimesele töötavale programmile.
1940 lõpus hakati kirjeldama, kuidas võiks üks malet mängiv programm töötada. Teerajajaks võib nimetada siin Alan Turingut. Ta kasutas mõnigi kord male näidet, vastamaks küsimusele, mida võib arvuti teha. Ilmselt hakkas ta maleprogrammi koostamisse tõsisemalt suhtuma 1948 aastal, kui tegi kihlveo Donalt Michie'ga(Briti päritolu tehisintellekti uurija), kumb suudab esimesena valmis ehitada malemasina.Turing alustas programmi kirjutamist veel valmimata arvutile. Kui programm oli valmis proovis ta seda käivitada Ferranti Mark 1 arvuti peal. Paraku ei olnud arvutil piisavalt võimsust, et programmi täita.
Vahepeal oli võidujooksuga liitunud mitmeid. Näiteks Claude Shannon(Ameerika päritolu matemaatik ja insener). Ta oli valmis saanud masina, mis suutis lahendada kahekäigulisi matte. Stanislaw Ulami(Poola päritolu matemaatik) poolt juhitud grupp sai 1956 aastal valmis versiooni malest, kus eemaldatud olid mängust odad. Programmil võttis 12 minutit, et ette arvutada nelja käiku. Hinnanguliselt oleks odade lisamisel aega läinud kolm tundi. Siiski sai esimesena valmis programmi, mis suutis terve mängu malet ära mängida 1957 aastal Alex Bernstein(mainitud eelpool).
Arvuti programmid, mis suudaksid keskpäraselt malet mängida hakkasid ilmuma alles 15-20 aasta pärast. Programmid, mis suudaksid maaila tippudega võistelda alles 1990-ndatel. Tänapäeval on arvuti töövahend enamustele maailma maletajatele. Viimasel ajal on tekkinud vabavaraliste programmide pealetung. Üks juhtuvaid maleprogrammide tootjaid on saksa firma Chessbase GmbH. Kahjuks ma ei leidnud nende majandusaasta ülevaadet ja käivet. Seega ei oska hinnata, kas vabavaraliste programmide teke on nende käivet vähendanud.
Maleprogrammid on lihtsalt üks näide arvutite kasutamise võimalikusest, kuidas arvuti suudab hinnata hetke seisu ja seisu, mis võiks saabuda mitmete käikude pärast. Kui olete lihtsalt tavaline malesõber, siis võtke nupud ja laud, istuge sõbraga maha ja nautige mängu. Mängu algne eesmärk oli ikkagi ajaviide.
Subscribe to:
Posts (Atom)